mina, minu ja meie

kolmapäev, 3. veebruar 2016

Elutuba // diivani eri

Ei ole vist kellelegi imestuseks, et ma olen kärsitu inimene. Tea, kas just kärsitu, aga pigem kuulun nende hulka, kes tahab "kohe" ja "praegu". Näiteks, kui mul tuleb idee, et võiks seinal tapeedi asemel hoopis halliks värvida, siis võite kindlad olla, et õhtuks on seinas nii hall värv ja ka tapeet ammu prügkastis. Nii juhtus köögi ühe seinaga. Või võib seda nimetada produktiivsuseks? 

Köök on küll koht, kus ma enamuse oma ärkvelaja veedan - alates sellest, kui hommikul ärkan ja kohvi joon, lõpetades sellega, et õhtul töölt tulles üks mõnus soe tee teha. Samuti on köögis ainuke laud, mille taga saab õppida. Seevastu on elutuba üks õdus ja hubane oaas, kus saab mõnusalt aega veeta nii üksi, kahekesi kui ka seltskonnaga. Selleks, et seltskonda külla kutsuda, peab olema istumisvõimalusi. Oleme elukaaslasega arutanud erinevaid võimalusi diivani valikul ja eelkõige KAS ÜLDSE ON VAJA??? Hetkel on meil nurgadiivan, mis on pärit aastast *piip piip* - kõigepealt kasutas seda õde, keskkooli ajal oli see mulle voodi eest, paar aastat oli see kellegi käes hoiul, kuid siiski kasutuses, ning siis tuli otsus võtta diivan tagasi ja vahetada ise riie ära. Mõeldud - tehtud! Hele riie, kaks koera, tudengipeod, äravajunud pehmendus - polnud just kõige kirkam otsus, aga siiski saime nii raha kokku hoida. 

Ütleme nii, ma elaks veel paar aastat selle diivaniga, aga ma olen kannatamatu. Kui mulle juba idee tekib, siis ma ei saa magada, mõelda, keskenduda ega hingata. Lihtsalt elan ühe eesmärgi nimel. Nüüd me olemegi juba kaks päeva härraga mööda mööblipoode kamminud. Kahjuks või õnneks on siin nii väike valik ja otsuseid saab kiiresti langetada. 

Diivani valikul oli mul kolm tingimust: hall, pehme ja karvu hülgavast materjalist. Kui tahate teada, mida ma mõtlen, siis pange pinteresti märksõnadeks "scandinavian grey sofa". Oh baby...
... if you know what I mean.

Hetkel on meil nurgadiivan, aga millegipärast olen ma täiesti veendunud, et mul pole vaja ühtegi nurka, mille peal lösutada, vaid piisab 3-kohalisest ja kindlasti lahtikäivast diivanist. Samuti arvestasin ka Magnuse sooviga, pigistada meie väiksesse ruumi üks mugav tugitool. Samasse sarja kuuluvad tooted leidsime Diivaniparadiisist - Bella diivanvoodi ja Bella tugitool. Kui Te vaid teaksite, kui mõnusad ja pehmed need on!!! Kodulehel olevad pildid ja reaalsus ei lähe üldse kokku - tunduvad kuidagi nii plassid ja igavad. Kohapeal olid need justkui lõõgastuse allikad, võib-olla on asi hallis värvis, mis mõjub kuidagi nii mõnusalt.

Nagu ma juba enne mainisin, siis minu jaoks on elutuba justkui oaas, mis lausa peab olema hubane. Elutoaga on mul veel nii palju ideid, mis on paraku sõltuvuses eelarvest, aga siiski teostatavad. Säilima peab torts romantilisust ja suur hulk valgust, et tulemus oleks minimalistlik, valge ning ruumikas.

Reaalsuses oleks meil vaja ära teha nii palju muud. Alustades parketist ja suuretoa laest, lõpetades köögis tööpinna tagaseina plaatimisega ning kõige suuremaks projektiks ja rahaauguks on vannitoa remont. Kõige enam ootan ma vannitoa remonti, kuid teisedki on põnevad väljakutsed, aga hetkel oleks diivan ekstra mõnus. Arvestades seda, et mul on juba kolmandat päeva seljavalud :(. Õnneks on meil piisavalt aega, et kõik lahendused läbi mõelda.


Loodetevasti uued postitused kodusisustuse vallas varsti tulemas :)!
PS: köök on varsti valmis!
PS2: magamistuba samuti!
NB: palun kommenteerige ja jälgige mind Instagramis!

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Copyright © 2014 mina, minu ja meie

Distributed By Blogger Templates | Designed By Darmowe dodatki na blogi