PULMAD #2 | MIS TUNNE ON OLLA ABIELUS?

Sattusin ükspäev lugema postitust abielu järgsete emotsioonide ja tunnetelaviini kohta. Toodi välja erinevaid stsenaariume, kus mõned naised kirjeldasid kogu protsessi väga stressirikkaks, seevastu oli neid, kes ei tajunud mitte ühtegi kõrvalepõiget (ma kuulun sinna teise rühma). Siiski, kas midagigi muutub?
Jah, kindlasti muutub, isegi kui elu tavapäraselt edasi kulgeb. 

Esiteks - suhtumine. Nagu ma eelmises postituses mainisin, siis oma kaasaga olen koos olnud juba üle seitsme aasta. Päevad pole vennad, mistõttu päev on olnud erinev ning mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem ma tunnen, et ka meie areneme. Me ei pööra enam tühistele nääklemistele tähelepanu ning üritame need pigem lahendada humoorikalt või täitsa lapsikult (ilma naljata, ma näitan mõnikord päevas rohkem keskmist sõrme, kui puberteedieas kõurik). Seega, tähelepanu on koondunud elulistele (ja olulistele) teemadele ning igat nääklemist ei võta tülina.
Teiseks - väärtustame üksteise aega rohkem. Üritame leida aega üksteise jaoks ning jätame üksteisele aega, et kohtuda sõpradega või olla hoopiski üksinda. Eesmärgiks on vältida igavust, et ei saaks tekkida tülisid, ning teatavat rutiinset elu, kus puudub põnevus. Kaks korda nädalas veame ennast trenni, ühel õhtul nädalas vaatame filmi või sarja ning kindlasti üritame koos süüa teha. Juba mõni aasta tagasi leppisime kokku, et vähemalt üks kord kuus käime kinos, kord aastas teatris ja kontserdil ning igal aastaajal uuel matkarajal käimine.
Kolmandaks - perekonnanimi ja allkiri muutuvad. Ühtegi pinget või melanhooliat ma uute dokumentide tegemisega ei tundnud. Lihtsalt ühel päeval tekkis rohkem aega, läksin PPA'sse (tegin uue pildi, andsin sõrmejäljed, kirjutasin uue allkirja) ja конец мультфильма. Juba järgmisel nädalal sain uue passi ja ID-kaardi kätte ning peale seda tellisin uue juhiloa ära (saab ka enne tellida, aga siis jäävad vana pilt ja allkiri). Kui oled reisiv inimene, siis soovitan ka uue Euroopa ravikindlustuskaardi tellida. Minu jaoks oli kõige põnevam uue allkirja välja mõtlemine - pole veel justkui kohale jõudnud, et ülejäänud elu tuleb uue nimega veeta, aga ometigi on see nii suur asi.
Kui dokumente on lihtne tellida, siis minu jaoks oli jube tüütu hakata jamama uue e-mailiga. Tööl läks asi lihtsalt (seal on selle jaoks vastav inimene), kui gmail... Kõige mugavam lahendus oli teha uus e-mail ja suunamine vanalt e-maililt uuele.
Neljandaks - tunded on erinevad. Ühel päeval ei tule meeldegi, et oled abielus, teisel päeval ahhetan suurest õnnest, et nüüd on mul abikaasa ja ma ise olen abikaasa. Kuna abiellumine ei olnud minu jaoks suur üllatus, siis paratamatult juba enne mõtlesin, kuidas mu nimi uue perekonnanimega kokku sobib. Olen kindlasti uhke, et saan uut perekonnanime kasutada ning vahel ka muigan, kui ütlen automaatselt vana perekonnanime. Kui keegi küsib mu käest, et mida ma tunnen, siis vastan ausalt: kõik on äge! Ei saa muretseda asjade pärast, mida ette ei tea, tuleb minna vooluga kaasa ning lihtsalt nautida seda, mida elu pakub :)!

Share:

Postita kommentaar

Designed by OddThemes | Distributed by Blogger Themes