mina, minu ja meie

kolmapäev, 16. november 2016

TO DO LIST BEFORE NEW YEAR #2016

Heihei! Vaatamata sellele, et väljas on suur sula, on tuju endiselt jõulumeeleolus. November on juba poole peal, mis tähendab seda, et praegu on täpselt ideaalne aeg kirjutada oma 2016. aasta viimastest eesmärkidest. Ka eelmine aasta kirjutasin oma to do listi, mille leiab SIIT. Oh üllatust, aga ka see aasta pole eelmisest kuidagi erilisem. 


1. KORISTAMINE - igal aastaaja vahetusega võtan käsile korteri suurpuhastuse. Sorteerin ja puhastan kappe, vaatan kriitilise pilguga üle garderoobi seisu, pesen seinad, laed, aknad ja põrandad läikivaks. Suurema rõhu panengi sorteerimisele, sest nii vabanen vanast ja ebavajalikust ning teen ruumi uuele (halloo, jõulud ja kingitused käivad kokku..nali..või siiski?!). PS: koristamine loob korterisse hea energia ning värskendab kodu hingamist. 
2. KORTERI KAUNISTAMINE - detsembrini on veidi aega, aga siiski tahaksin korteri jõulumeeleollu viia, enne on muidugi vaja suurpuhastus ette võtta. Ema juurest tahaksin tuua päkapikusokid, sest kuuldavasti olen ma hea laps olnud ja mõni öö võib pähapikk mind külastada :D. 


3. PIPARKOOKIDE TEGEMINE JA SÖÖMINE - oleks vaja ühte vaba õhtut, et võtta ette piparkookide küpsetamine. Nägin Prismas tõsiselt armsaid vorme ning kindlasti näitan neid ka teile! Seniks tuleb varuda kannatust. 
4. MANDARIINIDE SÖÖMINE - mul on nii kahju, et üle kahe-kolme mandariini ma korraga süüa ei saa, aga needki on lohutuseks :). Uskumatu, kui lihtsalt võib nendest sõltuvusse jääda. 
5. KEEKSI KÜPSETAMINE - juba see kuu võtan eesmärgiks küpsetada keeksi. Viimastel nädalatel isutab mõnusa sidrunikeeksi järele, aga lihtsalt pole aega. Küll varsti läheb isu nii suureks, et  küpsetamine tuleb viivitamatult ette võtta. 


6. JÕULUTRIPP - eelmine aasta läks natuke õnnetult ja ühtegi reisu ei tulnudki. See aasta on kindel eesmärk külastada Haapsalu või Tallinna vanalinna ja uudistada Rakvere erilist jõulukuuske (juhul kui ka see aasta erinetakse teistest). 
7. TALISPORDIGA TEGELEMINE - päris vähesed teavad, et mulle meeldib meeletult suusatamine, nii rajal kui mäes. Meeldivad punased ja õhetavad põsed peale külmas hullamist. Käisin nädalavahetusel suuskadega tundeid üles vürtsitamas ja tundub, et pisik jäi sisse ning nüüd on juba raske sellest lahti saada. Kui vähegi võimalik, siis tahaksin meelde tuletada, mis tunne on mäesuuskadega sõita. Samas ma ei taha välista kelgutamist ja tuubitamist, sest igasugune õues möllamine on talvel mõnus. Oleks vaid ilma ja rohket lund... 
8. FOTOGRAAFI JUURES KÄIMINE - olen oma kalli mehe nii kaugele saanud moosimisega, et see talv lähme fotograafi juurde pildistama. Te ei kujuta ette, mitu aastat see aega võttis. Mõnus on meenutad oma tegemisi, kuid veelgi mõnusam on meenutada oma mälestusi läbi piltide ja tulevikus oma lastele ja lastelastele pilte näidata, et voooh, nii vinged me oleme. 



9. KINGITUSTE TEGEMINE VARAKULT - see aasta tahan kindlasti kingitused varem ära osta, ostud rohkem läbi mõelda ja vältida kiirustamist. Tahan teha igaühele just tema iseloomule sobilikud kingitused, eelistades ökot ja innovaatilisust ning kodumaa kaupa ja disaini. 
10. AEG ENDALE JA PERELE - viimase punkti jaoks oli mul väga raske pilti leida, sest seda on raske isegi sõnadesse panna. Vahepeal on lihtsalt nii raske leida aega endale ja perele, et olla ja nautida hetke, sest alati on kuskile kiire või midagi teoksil. Tahaksin külastada oma ema, vanavanemaid, ämma ja äia, juua teed või kakaod ja juttu puhuda, vaadata koos Magnusega kõik Üksinda kodus osad ära, sõita õe juurde Taani jne jne... Veelgi enam, tahaks minna metsa või rappa jalutama, tuua koju pisike kuusepuu (seekord tõesti pisike).. Igaljuhul, nautida elu :)!

Näeme varsti jälle!

esmaspäev, 14. november 2016

LISA LUMEEFEKT OMA BLOGISSE

See aasta on talv väga vara tulnud ja otsustasin, et blogis võiks ka jõulusem olla. Üllatuslikul kombel on mul jõulutunne ning see nädal plaanin korterit veidi meeleolukamaks luua. Mitu aastat järjest olen blogis kasutanud lumeefekti (nn lumesadu). Tean, et mõni kasutab veel jõululaule, aga minu jaoks on see way too much

Lumeefektiga on selline lugu, kui kasutad blogis taustana ükskõik mis värvi peale valge, siis lumi jääb kergesti silma. Minul on valge taust, mistõttu lumeefekt esimese asjana silma ei jää, kuid pilte vaadates on seda raske mitte märgata.

Internet kubiseb õpetustest ja erinevatest lumeefektidest. Minu arust on see kõige ilusam, minimalistlikum lumeefekt. Lihtsaimast lihtsam õpetus:

1. Mine oma bloggeri avalehele (dashboard)
2. Seejärel otsi üles küljendus (layout)
3. Ava uus HTML/Javascript vidin (gadget) oma külgribal
4. Kopeeri see kood: 
<script src="http://snow-
effect.googlecode.com/files/snow.js" 
type="text/javascript">
</p><p></script>
5. Kleebi ja naudi lund!


 Ilusat talve 

KODU / HALENS

Viimasel ajal olen ma lausa lummatud HALENSI koduosakonnast. Ilma naljata, aga see kuu olen ma sealt kaks korda tellinud. Iga kord kui uuesti lehekülgi lappan, leian järjekordselt uusi ja põnevaid tooteid lausa igasse tuppa. Eriti vaimustuses olen ma nende valgustitest - nii palju erinevaid, alates laualampidest, lõpetades jõuluvalgistitega ja oi-oi, kui lahedad kõik on! 

See aasta on jõul eriti varajane. Ma isegi ei oska öelda mitu aastat järjest pole mul jõulutunnet olnud, kuid see aasta tuli jõulutunne kohe esimese lumega! Ma olen suutnud ennast tagasi hoida ja enamik jõuluvidinaid on veel karpides (aga mitte kauaks). Vaatamata sellele pole ma ennast taltsutanud Halensis shoppamisel. Esimesel korral oli prioriteediks laelambi leidmine värskelt valminud koridori ning koos sellega rändas ostukorvi ka küünlajalg.  Kaupa kätte saades olin ma nii vaimustuses, et pidin veel tellima! Seekord rändasid ostukorvi kaks (jõulu)valgustit. Üks vingem kui teine! 



1. Musta laelampi otsisin päris kaua. Nimelt, täiesti tavalised traatlambid maksid poodides ülemõistuse palju. Kuna korvid on ka mustast traadist, siis see lamp sobib koridori imehästi. (LINK)

2. Marmorist küünlaalus oli mu unistus juba a-m-m-u! Uskumatu, kui hästi sobivad sinna advendiküünlad. (LINK)

3. &-kujuline dekoratiivvalgusti oli oma olemuselt nii vinge, et jäi kummitama pikaks ajaks. Kõigepealt nägin seda GENEFICi blogist ja seejärel juba oma magamistoas. (LINK)

4. Veel üks lahe valgusti :). Alguses mõtlesin, et tegemist on lihtsalt roosteefektiga, aga võta näpust, täitsa plekist (LINK). Valgusti asetasin köögiaknale ning kõrvale plaanin osta tähekujulise puidust kandiku H&M'ist. Nu ja mis te arvate, mis kandiku peale lähevad? Kahtlemata, et mandariinid! (LINK)

PS: kauba olen ma kätte saanud, kuid reaalsed pildid tulevad hiljem :).

kolmapäev, 9. november 2016

PÕHJALA TEETALU

Mõni aeg tagasi avastasin enda jaoks väga mõnusad ja "lihtsad" teed. Lihtsad selles mõttes, et nende valmistamiseks ei pea otsima teesõela, ega viskama tilkuvat teekotti prügikasti. Vaatamata sellele, et õpetuses soovitatakse kasutada teesõela, ei pidanud ma seda vajalikuks, sest rohelise tee lehed vajuvad põhja ning ei valmista ebamugavust joomisel.

Põhjala Teetalu on Eesti teetootja, kelle valikusse kuuluvad taimeteed, marjateed, mustad ja rohelised teed. Tooraine on ehtne ning valmistoodetesse ei lisata aroomaineid ja suhkrut. Minu jaoks oli väga oluline, et tee, mida ma joon, oleks ehtne. Marjateed valmivad ehtsast viljalihast! Mistõttu on need lihtsalt imelised, ühtegi maitset ei pea ise juurde leiutama. Marjad on kuivatatud külmkuivatusmeetodil, säilitades selle, mis meie jaoks kõige olulisem - maitse, vitamiinid ja toitained!

Osturalli ajal jäid silma kaks teesorti - roheline tee maasikaga ja mündine mustsõstar. Valikus on veel palju põnevamaid kooslusi, näiteks Helesinine laguun, kes ei tahaks sinist värvi teed juua (!?), ja Jõulusoojus, mis praeguste ilmadega lausa ideaalne?

neljapäev, 6. oktoober 2016

KODUSISUSTUS / LIGHTBOX

Woooohooooo, ma sain oma lightbox'i kätte! Uskumatu, kui palju rõõmu võib üks karbike tekitada. Pakki kätte saades, tundsin ennast nagu laps kommipoes. Ausalt - nii palju elevust! Kui ma õigesti mäletan, siis koju jõudes ma ei võtnud isegi jopet seljast ära, istusin diivanile ja koheee hakkasin tähti ritta laduma. No ma räägin - laps, mis laps.

Lightbox on skandinaavialikes kodudes väga populaarne ja üllataval kombel kasvab selle populaarsus iga päevaga (eriti Eestis ja pärast Malluka kodupostitust). On neid, kes asetavad karbi kööki, kuid teistel on see kasutusel näiteks öölambina. Pimedas magamist ma ei karda ja köök on meil ka väike, mistõttu kavatsen seda kasutada lihtsalt vinge lambina. Isegi Magnusele pakkus see huvi.


esmaspäev, 5. september 2016

HELLO...


Uskumatu on mõelda, et alustan juba kolmandat või siiski neljandat korda kooliteed. Olen lõpetanud muusikakooli, keskkooli ja ülikooli ning nüüd on mul avanenud suur-suur võimalus õppida ja areneda edasi. Alles ma rõõmustasin, et sain oma elu tagasi, kuid suvi läks linnutiivul ja ma pole siiamaani aru saanud, et mul on tehnikateaduse bakalaureuse kraad. Mistõttu edasi õppimine tundub kuidagi loogiline jätk - olen ju harjunud õppima, tuupima ning elama viimased viisteist aastat õppides...

pühapäev, 28. august 2016

BATHROOM EDITION - H&M wanties and ideas


Heihei! Sissejuhatuseks paar lauset ning siis kohe vannitoa juurde! Üritan taaselustada seda,mis mul kunagi pooleli on jäänud. Motivatsioon voolab vaikselt minusse tagasi ja loodan, et see seekord koos minuga kaasas käib. Asi on selles, et kui sa tead, et PEAD midagi tegema, siis selle tegemine on nii raske, et lihtsam on mitte teha. 

Kiire elutempo juures on suvi läbi saanud, kuid tuleb tunnistada, et ma polnud aktiivne ka kevadel, sest tookord andsin panuse oma õpingutesse, et lõpetada ülikool. Suvi oli lihtsalt üks pikk nädalavahetus, mis ühe sekundiga läbi sai. Mul pole olnud ühtegi vaba päeva, kus saaks lihtsalt voodis lebada, filme vaadata või raamatut lugeda. Mistõttu võtan oma elu hetkel rahulikumalt - ei põe mustade nõude ja akende või lõpetamata remondi pärast. Võite ise ka arvata, et kui pole enda jaoks aega, siis õhtul peale tööd pole vähimatki jaksu, et üks postitus kirjutada. 

Kohustusi on nii palju, et silme eest võtab kirjuks või siiski mustaks. Muidugi vastutan mina oma tegemiste eest ja paratamatult võtan enda peale liiga palju kohustusi. Tegelikult ma ei tulnud siia vinguma, vaid kirjutama ühte vinget postitust, mis aksessuaare ma oma vannituppa ihkaksin. 


reede, 20. mai 2016

AVALIK TEADAANNE

Tegelikult pole ma kuskile kadunud, blogimise pisik pole ka minu juurest lahkunud, vaid hetkel üritan ühte etappi (kui võib seda nii öelda) oma elust lõpetada. Ülikooli lõpuni on jäänud ei rohkem ega vähem kui 17 päeva ja see on nii hirmutav. Selle lühikese ajaga, kui ma olen õppepuhkusel olnud, on moodustunud mingi tobe rutiin, mis mind iga päev hommikust õhtusse saadab. Ärkame kuke ja koiduga, sest mul võtab hommikuti nii kaua aega, et ennast liikuma saada. Kui elukaaslase saadan tööle, siis kõigepealt koristan korteri ära, jalutan koeraga, vaatan Bloglovinis kõik lugemata postitused üle ja siis sunnin ennast õppima. Iga päev on mu eesmärgiks tegeleda õppetööga vähemalt 6 tundi. Tegelikkuses ma ei tea, kui kaua ma päeva jooksul kokku õpin, aga kui härra saabub õhtul töölt, siis enam õppetööga tegeleda ei viitsi. 

Mõned asjad, mis mind igapäevaselt painavad, ongi seotud blogiga, sest alustasin selle tegemist siis, kui läksin ülikooli. Alguses oli plaan teha tudengiblogi, kus kajastan meie elu ja remonti, aga tutkit. Pole remonti - pole ülikooli. Blogipostitusi on seinast-seina, kord räägin diivanist, siis jälle kurdan oma elu, vahepeal vulpsavad sisse postitused, mis pole üldse seotud blogi visiooniga. Kuna ma naudin kokkamist ja uute retseptide välja mõtlemist, siis ma ei välista, et tulevikus pean kahte blogi. Ja appi kui kohutavaid pilte ma endiselt teen. Nii see ikka ei lähe. Luban, et kui ülikool läbi, siis võtan ennast kokku ja hakkan blogimisega aktiivsemalt tegelema. Kõigepealt pean endale selgeks tegema, kelle jaoks ma postitusi teen, millisele lugejaskonnale ja mis sorti blogiga on tegemist... (PS: hetkel on viimane võimalus veel mu vanu postitusi lugeda, võib juhtuda, et meeleheites panen need tulevikus kinni.)

Suvi peaks minu jaoks saabuma 07. juunil, kui bakalaureuse lõpueksam on sooritatud. Peale seda plaanin hakata elama. Rohkem aega veetma sõpradega. Plaanin minna fotograafia kursusele või seda ise õppida, interneti juhistega. Õppida jooksma nii, et see on nauditav ning sellest oleks maksimaalne kasu. Kui julguse kokku võtan, siis esitan avalduse Lõuna prefektuurile, et minna abipolitseinikuks ja selleks on ka vaja head jooksuoskust (kehaliste katsete tegemisel). Lõppude lõpuks plaanin oma toitumise eest ise vastutada, koostada ise toitumiskava nii endale kui Magnusele, sest ma ju ikkagi olen toiduainete tehnoloog (loodetevasti 18 päeva pärast!). Hetkel olen kimpus valikutega - kas taimetoit või veidi liha, gluteenivabad patukoogid/tordid või ikkagi Gustavi Napoleoni kook?


Praeguseks kõik, olge mõnusad :)!

teisipäev, 29. märts 2016

KODU / DIIVANIMÖLL

Mul on uue diivani üle nii hea meel, et ma oleks lausa nõus oma ööund selle peal magama. Nali naljaks, aga tõesti see on palju mõnusam kui eelmine ja õhtul telekat vaadates tikub uni kiiremini peale tulema. Tegelikkuses oli diivan meie eelarves ja ostude nimekirjas täiesti viimasel kohal, sest sama raha ees oleksime võinud vannitoa remondi ära teha. Kui jätta see nüüd kõrvale, siis edaspidi peame oma reegleid väga rangelt jälgima - esimesel kohal remont ning seejärel sisustus. Taganeda pole enam kuskile ning kahetsemiseks pole põhjust, mistõttu naudime iga sekundit (ja tundi), kui selle peal mõnuleme. 


Pean veelkord tunnistama, et diivani valimine oli meie jaoks korralik ettevõtmine. Kui ma õigesti mäletan, siis mõtted said alguse mõned kuud tagasi, kuid aktiivselt hakkasime sellega tegelema umbes kaks kuud tagasi. Vabadel päevadel tsillisime mööblipoodides ja ühte poodi võisime külastada oma 3-4 korda, aga ikkagi ei leidnud seda õiget. Ma arvan, et meil ei jäänud ükski Tartu mööblipood külastamata. 

Valimise tegi raskeks eelarve, samuti ka tujud ja eelistused. Minu jaoks oli oluline värvus, kindlasti halli värvi ja pigem tumedam. Eelmine diivan oli helebeez ja kubises koerakarvadest. Ma tõesti ei soovinud enam iga nädal tegeleda diivani puhastamisega ja ma ei salli, kui koerakarvad on esimene asi, mida külalised märkavad. Seega, tumehall diivan oli meie jaoks ideaalne. Teine oluline aspekt oli kuju ja suurus. Muidugi ma olin veendunud, et tahan 3-kohalist ja ilma nurgata, aga teate, kui mugav on jalgu selle peal sirutada ja nii tuli kordades odavam, kui osta diivanile tugitool lisaks. Samuti mängis suurt rolli ka kast, kuna meie korter on nii tilluke, siis üleliigseid tekke ja patju on nii mugav vaakumkotiga diivanikasti paigutada. Kui ma nüüd õigesti arvutasin, siis meie diivanikastis on peidus 12 patja(!!!!!) ja 4 tekki ning mõned talveriided. Halloo rahvas, kuhu ma oleks pidanud need muidu panema :D? Kolmas tingimus oli meie mõlema jaoks mugavus. Ma isegi ei tea, miks mõned poed on nõus sisse võtma ebamugavaid diivaneid, mis võrduvad umbes samaga, kui istuksid kivi peal. Võib-olla salongides on need ilusad (tõesti need olid nii ilusad, nagu kaunimate sisustusajakirjade peal), aga no koju need kindlasti ei kõlba. Niisiis valisime ka meie diivanit, millel oleks mugav istuda ja Freddyl astuda.


Kuna ma ise olen klienditeenindajana leiba teeninud juba mitu aastat, siis mind pani natuke imestama mööblipoodide teenindustase. Ma ei taha midagi halvustada, aga ma võin loetud sõrmede peal ette lugeda poed, kus teenindaja ise juurde tuli ja pakkus abi. Ma olen suhteliselt kindel, et päris paljud inimesed on olnud sama valiku ees, teades mind, siis ma olen otsustusvõimetu. Ma võin küll minna poodi ja öelda, et tahan punast diivanit, aga missugust, peab teadma müüja. Olen kindel, et südamega oma tööd tehes, lahkuksid kõik samal päeval koos diivaniga koju. Muide, 3D Sisustuspood oli esimene, kus teenindaja ise pakkus abi ja tänu temale me ka otsuse langetasime (muidu oleks meil ikka veel vana diivan). Otsusele aitas veel kaasa asjaolu, et diivan on Eestis valmistatud!


Olen mõnes postituses juba maininud, et armastan Eesti disaini ja ettevõtteid. Muidugi ma oleks tahtnud Softrendi diivanit, aga sellist raha poleks ma suutnud kokku ajada. Softrend oli üks vähestest, kus teenindaja tuli tooteid tutvustama ja seda ka alles siis, kui me poodi teist korda külastasime. Suur kiitus teenindajale, sest meie lemmikuks sai hoo pealt Meta. Olgem ausad, nii stiilne diivan peab sobima interjööriga. Loodan, et kunagi tulevikus on meie kodu au ja uhkuseks Softrendi tooted!


Hall, lillelise mustriga pleed on pärit Hemtexist (ülemine). See on mõõtletelt küll natuke väike, aga nii mõnus ja pehme. Õhtuti keeran ennast selle sisse nagu burrito (hihi..). Kõige enam on mind üllatanud Maxima. Pleedike (alumine) maksis kõigest 9€ ja on piisavalt suur, et täita oma eesmärki. Samuti sobivad värvid ja tegumood minu maitse-eelistustega kokku :).


Hetkel tunnen suurt puudust patjadest. Usun, et järgmine kuu saab see viga parandatud, sest DIY projekti jaoks on riie ostetud. Natuke rohkem pean vaeva nägema põnevate ja omapäraste patjade otsimisega. Igaüks võib H&M'i sisse astuda, kuid mõnikord on niivõrd suur tahtmine teistest erineda. Oma kodu - oma nägu :)!

teisipäev, 22. märts 2016

KODUSISUSTUS // IDEED DIIVANIGA

Tundub, et ma olen jälle blogimise lainel. Selles saan tänada ainult päikest, kes nii mõnusalt juba teist päeva taevas särab. Hommikul ärgates oli muidugi suur üllatus (pigem nagu pettumine), kui maad kattis mitme sentimeetrine lumekiht. Tahaks seda päikest nautida koduseinte vahel või õues jalutades, aga hetkel pean leppima kooliga ning peale seda kiman tööle. Ehk õnnestub kas või jalutades 10 minuti jooksul päikeseenergiat laadida. 

Lõpuks on üks mu unistustest täitunud - selle nädala jooksul saame uue diivani! Ja see on halli värvi! Kui ma mõni aeg tagasi olin 100% veendunud, et ostame 3-kohalise diivani ning väikese tugitooli, siis poes selgus, et valik on niivõrd väike ja ükski hinnaklass pole sobiv. Oligi selline seis, kas meeletult kallis ja kole või odav ja kole või siis kallis ja suur jne jne. Poodides käisime diivaneid uudistamas umbes kuu või isegi kaks, ikka ühes poes ja siis teises poes ja vahest mitu korda ühes poes (vahepeal tundus endale see tegevus juba imelik, sest jumala eest, äkki mõni teenindaja tunneb ära). Eelmine nädal astusime 3D Sisustus mööblipoodi ja ütlen ausalt, ma olin selleks hetkeks juba nii närviline ja tüdinenud, et valisin suvalise diivani. Potsatasin diivani peale, tegin kurvad silmad pähe ja ütlesin Magnusele, et selle viime koju. Hind oli soodne, värv oli õige, väike (minimaalne) miinus oli see, et tegemist on nurgadiivaniga, aga vähemalt käib diivan lahti ja on kastiga! 

Uue diivani juurde käivad kindlasti uued pleedid ja padjad. Ühe pleedikese olen juba Hemtexist soetanud, aga nüüd oleks vaja kahte, kui mitte kolme villast tekki. Nimelt olen ma nii tüdinenud nendest fliistekkidest, mis koguvad tolmu ja tõmbavad koerakarvu ligi, iga kord saab veel särtsu ka. Villane tekk on seevastu nii hubane ning looduslik ja sobib sisustuselemendiks ideaalselt. Olenemata aastaajast on mu diivani peale vaja pleede, sest need tekitavad hubasust ja soojust. Samuti suudan ma ka suvel pleedi sees õhtuti filme vaadata. Hetkel olen pilgu peale visanud ainult Eesti disainile - miks see ometi nii kallis peab olema?! Villastest tekkidest on kindlalt esikohal Woolish! Hinna tõttu jäävad nad hetkel tagaplaanile ning üritan leida pleede, mis jäävad üliõpilase hinnaklassi. Keegi tore inimene võiks lihtsalt mu ukse taha tulla ja anda üle paar pleedi.. Palun?! Samuti ei ütleks ära ka Woolishi padjast :)! 


Kuna ma ilusaid diivanipatju pole poodidest leidnud, siis esialgne idee oleks need ise teha. Vähemalt üritada kaks või isegi kolm tükki ise teha ning ülejäänud raske südamega poodidest osta. Kevade puhul võiksid mõned olla erksamad ning teised kindlasti must-valged. Väikest krutskit lisaksid loomapiltidega padjad. Vaatamata sellele, et ma olen juba 20+, tahan endale loomapiltidega asju. Etsy oli esimene lehekülg, mis mulle pähe tuli ning voila, nii palju erinevaid patju ja veel taksidega! Oiii kui väga ma tahaks taksipildiga patja ja kui meelitatud veel Freddy oleks :). 




Mu ideaalne diivan koosneks vist miljonist padjast ja pleedist. Samuti ei tahaks ära unustada ka lambanahka. Ka eelmise diivani peal oli nurga osas valge lambanahk, aga kui see oma kuju kaotas, siis viisin magamistuppa Freddy puuri ette, et härral oleks mõnus hommikuti selle peal ringutada. 


Loodan, et meeldis ❤!

reede, 26. veebruar 2016

KOKKAMINE // TRADITSIOONILINE NAPOLEONI KOOK

24. veebruar on meie peres väga eriline päev, nimelt on see Freddy sünnipäev! Härra Ferdinand on jõudnud soliidsesse ikka, sest nüüd on ta vanus juba kahekohaline. Mõnele võib see tunduda küll naljakas, aga meie peres on koer pea sama tähtis kui inimene - tehakse kooki ja kingitakse mõni kingitus, mis pakub rõõmu (umbes viieks sekundiks, sest lammutamise rõõm, on see kõige suurem rõõm!). 


Terve "fotosessiooni" näitas Freddy oma taksi-iseloomu ehk kilkas tervest kõrist. Ühelt poolt saan temast väga hästi aru, katsu ise poseerida hakkliha ja konsevi ees, teisalt on vaja ikka kõikidele selgeks teha, et korteris numbr kaks on koeral sünnipäev. Suure karjumise pärast näeb ta iga pildi peal välja nagu üks õige ja ülbe taks olema peab (nali). 

Paar aastat järjest olen hoidnud kindlat traditsiooni - valmistada ISE Napoleoni kook otsast lõpuni. Teha ise nii taigen kui ka keedukreem. Retsepti sain siit. Pane tähele - antud kogused on suure koogi omad (umbes 20le inimesele), mina tegin poole väiksemate kogustega. 

Kes pole varem keedukreemi teinud, siis kõige tähtsam on teha seda aeglaselt ning kuumutades, mitte keetes! Minu vanaema õpetas alati, et tükki ei tohi minna ning valmis on siis, kui lõpus tuleb kaks mulksu. 

Nagu ma enne mainisin, siis Napoleon valmis Vabariigi aastapäeva puhul. Kaunistusena kasutasin kuivatatud rukkilille õisi. Alguses kartsin, et need ei sobi värvide poolest kokku, aga lõpptulemusele andsid väga efektse mulje! 



Retsepis pole kirjas, et kihtide ja kreemidega vaheldumisi võib panna moosi. Soovitan kasutada hapukat moosi, sest kreem on niigi magus. Mina kasutasin pohla-õunamoosi, mida ema kodust kaasa pakkis. 


Valmistage kindlasti endale nädalavahetuseks üks mõnus kook!

kolmapäev, 3. veebruar 2016

Elutuba // diivani eri

Ei ole vist kellelegi imestuseks, et ma olen kärsitu inimene. Tea, kas just kärsitu, aga pigem kuulun nende hulka, kes tahab "kohe" ja "praegu". Näiteks, kui mul tuleb idee, et võiks seinal tapeedi asemel hoopis halliks värvida, siis võite kindlad olla, et õhtuks on seinas nii hall värv ja ka tapeet ammu prügkastis. Nii juhtus köögi ühe seinaga. Või võib seda nimetada produktiivsuseks? 

Köök on küll koht, kus ma enamuse oma ärkvelaja veedan - alates sellest, kui hommikul ärkan ja kohvi joon, lõpetades sellega, et õhtul töölt tulles üks mõnus soe tee teha. Samuti on köögis ainuke laud, mille taga saab õppida. Seevastu on elutuba üks õdus ja hubane oaas, kus saab mõnusalt aega veeta nii üksi, kahekesi kui ka seltskonnaga. Selleks, et seltskonda külla kutsuda, peab olema istumisvõimalusi. Oleme elukaaslasega arutanud erinevaid võimalusi diivani valikul ja eelkõige KAS ÜLDSE ON VAJA??? Hetkel on meil nurgadiivan, mis on pärit aastast *piip piip* - kõigepealt kasutas seda õde, keskkooli ajal oli see mulle voodi eest, paar aastat oli see kellegi käes hoiul, kuid siiski kasutuses, ning siis tuli otsus võtta diivan tagasi ja vahetada ise riie ära. Mõeldud - tehtud! Hele riie, kaks koera, tudengipeod, äravajunud pehmendus - polnud just kõige kirkam otsus, aga siiski saime nii raha kokku hoida. 

Ütleme nii, ma elaks veel paar aastat selle diivaniga, aga ma olen kannatamatu. Kui mulle juba idee tekib, siis ma ei saa magada, mõelda, keskenduda ega hingata. Lihtsalt elan ühe eesmärgi nimel. Nüüd me olemegi juba kaks päeva härraga mööda mööblipoode kamminud. Kahjuks või õnneks on siin nii väike valik ja otsuseid saab kiiresti langetada. 

Diivani valikul oli mul kolm tingimust: hall, pehme ja karvu hülgavast materjalist. Kui tahate teada, mida ma mõtlen, siis pange pinteresti märksõnadeks "scandinavian grey sofa". Oh baby...
... if you know what I mean.

Hetkel on meil nurgadiivan, aga millegipärast olen ma täiesti veendunud, et mul pole vaja ühtegi nurka, mille peal lösutada, vaid piisab 3-kohalisest ja kindlasti lahtikäivast diivanist. Samuti arvestasin ka Magnuse sooviga, pigistada meie väiksesse ruumi üks mugav tugitool. Samasse sarja kuuluvad tooted leidsime Diivaniparadiisist - Bella diivanvoodi ja Bella tugitool. Kui Te vaid teaksite, kui mõnusad ja pehmed need on!!! Kodulehel olevad pildid ja reaalsus ei lähe üldse kokku - tunduvad kuidagi nii plassid ja igavad. Kohapeal olid need justkui lõõgastuse allikad, võib-olla on asi hallis värvis, mis mõjub kuidagi nii mõnusalt.

Nagu ma juba enne mainisin, siis minu jaoks on elutuba justkui oaas, mis lausa peab olema hubane. Elutoaga on mul veel nii palju ideid, mis on paraku sõltuvuses eelarvest, aga siiski teostatavad. Säilima peab torts romantilisust ja suur hulk valgust, et tulemus oleks minimalistlik, valge ning ruumikas.

Reaalsuses oleks meil vaja ära teha nii palju muud. Alustades parketist ja suuretoa laest, lõpetades köögis tööpinna tagaseina plaatimisega ning kõige suuremaks projektiks ja rahaauguks on vannitoa remont. Kõige enam ootan ma vannitoa remonti, kuid teisedki on põnevad väljakutsed, aga hetkel oleks diivan ekstra mõnus. Arvestades seda, et mul on juba kolmandat päeva seljavalud :(. Õnneks on meil piisavalt aega, et kõik lahendused läbi mõelda.


Loodetevasti uued postitused kodusisustuse vallas varsti tulemas :)!
PS: köök on varsti valmis!
PS2: magamistuba samuti!
NB: palun kommenteerige ja jälgige mind Instagramis!

pühapäev, 17. jaanuar 2016

Hello 2016

See on üks väga-väga palju hilinenud postitus, mis oleks ilusti sobinud jaanuari esimesele poolele. Olin üsna veendunud, et see kuu ma ühtegi postitust tegema ei hakka (hiljem saate aru). Mida rohkem ma selle peale mõtlesin, seda rohkem ma tundsin vajadust kirjutada. Vahest on lihtsalt nii mõnus maha istuda ja klõbistada, eriti kui õues on Antarktika ja koristada ei viitsi. 

Enne jõule lubasin suure suuga ära teha tuhat tegemist - erinevad DIY projektid, suurpuhastused, reisid jne. Võta näpust, parima tahtmise juures jõudsin nendest ära teha ligi pooled ning ülejäänud ootavad veel tegemist. Natuke kurb on mõelda, et jõulud on läbi ja järsku on uus aasta. Mõlema puhul puudus mul igasugune taju - lihtsalt olid kaks erilisemat päeva ning ühe puhul sai ohtralt kingitusi ning teise puhul veidi trallivalli. 

Uue aasta puhul antakse tavaliselt lubadusi. Olen nüüd mitu-mitu päeva seedinud enda mõtteid, ikka ühtepidi ja siis jällegi teistpidi. Õnneks (või kahjuks) pole mu lubadused salastatud. Tegelikult ongi toredam oma mõtteid välja kirjutada, siis saab aasta lõpuks kontrollida nende täitumist. Mõned eesmärgid on alati tore endale seada. 

- Minu esimeseks prioriteediks see aasta on lõpetada ülikool. Oma ülikooliteed alustasin 2013. aastal ning siiamaani olen valikuga rahul. Erialavalik oli väga minulik, kuid otsus tuli täiesti viimasel minutil. Toiduteadus ja toiduainete tehnoloogia eriala on olnud lahutamatu osa mu elust. Minu kindel eesmärk on lõpetada baka ning edasine(sed) otsus(ed) jäävad suvel otsustada. Kooli tõttu olen otsustanud, et blogimine jääb hetkel tagaplaanile. Pean alustama aktiivselt lõputöö kirjutamisega ning luban, et kui aega, siis ikka hoian teid kursis. Minu tegemistega saate jälgida Instagrami kaudu (follow nupp ja nii saate kõige kiirema ülevaate). 

- Leida endas piisavalt motivatsiooni, et süüa tervislikult, mitmekesiselt ja õigesti, unustada kommid ja maiustused. Ometigi õpin ma toiduainete tehnoloogiat ning peaksin oskama teha toitumiskavasid jne, aga lihtsam on maksta kuus paar eurot, kui ise neid retsepte välja nuputada. Minu eesmärgiks pole kaalu kogu aeg jälgida (iga nädal kaalule astuda), vaid muuta oma välimust paremaks ehk ebavajalikud kilod kaotada toitumise ja cm arvelt. Suurem rõhk panna välimusele kui kaalule. 

- Toitumisega seoses tahan iga nädal ennast ja kaaslast üllatada uue toiduga. Otsida põnevaid retsepte ning panna ka oma kokkamisoskus proovile. Mul on kuhjaga erinevaid kokaraamatuid kogunenud ja usun, et üks kord nädala jooksul ma leian aega, et valmistada midagi põnevat. 

Teha aktiivselt trenni - iga nädal vähemalt 3-4 korda ning suurendada jõudu ning toonust. Lõpetada ettekäänete väljamõtlemine ning lihtsalt minna ja teha kas või tund aega veidi aktiivset kõndi või jõusaalis paar kiiremat tiiru. Vahepeal lihtsalt ei leia seda motivatsiooni, aga kui ei toitu õigesti ja trennis ei käi, siis suveks vormi ei saa. 

Saada valmis korteri remont (ketran nagu katkine plaat, aga nii see on). Remondist mõtlemine juba kurnab ja ahistab, kuid tahaks niiiii-niii väga valmis saada. Olukord on paranenud tunduvalt ja iga kuu/päev näeme vaeva, et töötada maksimaalselt ning siis ka unetundide arvelt kodu kaunimaks muuta. Paar päeva tagasi hakkasime öösel kell kümme valamut paika panema köögis. Küll on hea, et meil naabreid pole kõrval :).

Teha ära juhiload. Seda vist ei peagi rohkem lahti seletama. 

Saada lahti mõnest tobedast harjumusest. Näiteks iga kord kui ma sõidan linnast välja pikemale sõidule kui 100 km, pean Statoilist või Olerexist läbi sõitma, et kohvi osta. Väsimuse korral teha ikkagi ise süüa, mitte läbi hüpata esimesest kohvikust. 

Teha FBis korralik koristusöö ja eemaldad kõik inimesed, keda ei tunne või tean ainult nimepidi. 

Käia kallimaga fotosessioonil. Kahjuks pole me üldse fotogeenilised ning jääme iga pildi peal totrad välja, aga äkki suudab professionaal midagi välja pigistada. Magnusele see idee pole kunagi meeldinud, aga minu arust on vaja mälestusi.

- Teha tatoveering. Mõned ideed on olemas, aga hetkel veel pole piisavalt julgust. Samas ei tohiks ka sellise asjaga liialt kiirustada. 

Rohem ei turgatanud midagi pähe, kuid usun, et iga inimene võib ennast alati muuta paremuse poole. Kindlasti ei pea määrajaks olema aastanumbri vahetus või mõni muu sündmus. 

Ilusat talve jätku, loodan, et teil läheb paremini kui sellel kutsul :)!



Copyright © 2014 mina, minu ja meie

Distributed By Blogger Templates | Designed By Darmowe dodatki na blogi