mina, minu ja meie

esmaspäev, 28. detsember 2015

Nurme sojavahast küünal

Terve hommiku tiirutasin kaamera ja küünaldega mööda tuba ringi ning tõstsin küünlaid ühest kohast teise. Kord tõstsin kuuse alla ja siis jälle lauale või aknalauale. No ei olnud seda õiget tunnet ja arvatavasti oli tahtejõud suurem kui oskused. Nüüd sees kripeldabki, kas teha postitus lõpuni või oodata homset, et klõpsutada uued pildid. Eks kaamera kasutamine ja üleüldse fotograafia õppimine võtab aega ja minul on kaamera olnud kõigest alla aasta. Kohati tunnen, et väga suur abi oleks statiivist, aga enne läbin mõned kursused ja siis vaatab edasi. 

***

Talvel pole vahet, kas on hommik või õhtu - kogu aeg on pime. Pimedaga käib väga hästi kokku küünlavalgus. Olen tähele pannud, et viimasel ajal olen ka hommikusöögi ajaks küünla süütanud. Kaubamaja poolt saadud lõhnaküünal sobib ideaalselt kööki, sest on piisavalt tugeva aroomiga ning veidi glögi ja nelgi aroomiga. Suurde tuppa oleks see veidi üleliigne. 

Tegelikult tahaksin Teiega jagada oma viimast küünla ostu. Nurme sojavahast küünal - Romantiline puudutus. Nurme tooteid saab tellida siit, aga mina soetasin enda küünla Tartu jõululaadalt ning maksis veidi vähem. 


Pakend näeb tunduvalt ilusam välja kui küünal ise. Samas on minimaalsus ja lihtsus alati teretulnud. 


Koduleht ütleb, et tegemist on meistrite poolt käsitsi valatud sojavahast küünlaga ja sisaldab romantilist ylang-ylangi. "Kui õhtu on hämar ja südames soe tunne ning sa soovid seda tunnet kellegagi jagada, siis Romantiline puudutus aitab sul seda kõik teoks teha. Ylang-ylangi habras aroom viib Sind temale lähemale." Nii armsat tutvustust küünla kohta polnud ma veel lugenud. Kui minu sees võis hea ja soe tunne olla, siis paraku Freddy (meie taks) lasi neid tundeid kõiki välja. Jumal tänatud, et tegemist on lõhnaküünlaga (hihi..). 


Küünla aroom on tõesti väga mõnus ja romantiline. Naljakal kombel tunneb lõhna põletamata kujul paremini. Samuti ei ole see liiga tugev ja intensiivne. Kui võrrelda Nurme küünalt näiteks Joikiga, siis aroomi intensiivsus on sellel märgatavalt väiksem. Lõhn levib ainult ühes toas ning kõikide lõhnade kättesaamiseks tuleb nuuskida nagu koer. Mulle isegi meeldiks, kui lõhn oleks veidikene tugevam, sest siis oleks hinna ja kvaliteedisuhe rohkem paigas. 

Ainus põhjus, miks ma üldse olin nõus seda küünalt ostma, oli soov leida uus lemmik. Joik on läbi aastate kindlalt esikohal püsinud, aga lõpuks tüütab sama toode ära. Tahaks lihtsalt midagi erilist (tõeline klišee). Võib-olla peab proovima mõnda teist Nurme küünalt, aga hinna tõttu, ma ei raatsi kõiki läbi proovida. Iga toote puhul on alati lootused kõrgemal ning mina veidi pettusin.



Loodan väga, et meeldis :) 

laupäev, 26. detsember 2015

Remont // köök

Köögi värskendusest on möödas pea nädal aega, kuid ma pole ikka oma postitust üles laadinud. Ausalt, käsi südamel vannun, et olen iga õhtuke siia mõned laused lisanud, kuid ikka jälle jäi see poolikuks. 

Köök oli vist kõige esimene ruum, mida uuendama hakkasime. Kahju, et mul pole ühtegi pilti sellest köögist, kuhu me neli aastat tagasi sisse astusime. Võib-olla mingeid poolikuid pilte leian, aga siis teen nendest fotoseeria "enne" ja "pärast". Usun, et kõigile tuleb silme ette mingigi toon kärtsust-tumedast rohelisest (ööääk). Ühe aasta pidime selliste seinte ja kappidega vastu pidama, sest polnud  korter veel meie oma ja alguses see nii väga ei häirinudki. Remondi käigus sai viimnegi kui üks asi välja vahetatud. Massiivsed, maast laeni ja rohelised kapid asendasime valgega ja seinad võõpasime valgeks ning ühte seina lõime üles tapeedi. Hetkel on kõik asjad ära tundmatuseni ära vahetatud.

Pean nentima, et väga suur ja saatuslik viga oli tapeedi panemine kööki. Tapeet, koerad ja tudengielu ei käi kokku! Olgugi, et see näeb ilus ja põnev välja, ei suutnud mina seda puhtana hoida. Nii tuligi juba ammu idee tapeet ära võtta ning sein hoopiski värviga üle võõbata. Tooni valimine erilisi mõtterünnakuid ei vajanud, poes olid valikuteks ikka ja jälle heledad toonid - valge. hall või beez. 



Nagu pildilt näha, osutus valituks hall, mis on neutraalne ja väga sobilik teiste värvide tasakaalustajaks, st. hall värv ei tõsta ümbritsevaid värvitoone esile ega suru neid ka maha. Vaatamata sellele, et hall on passiivne värv, annavad köögis särtsu erinevad kuivainepurgid ja topsid. Õnneks muudab helehall sein ruumi veelgi suuremaks ja valgemaks. Mustriga tapeet lihtsalt röövis ruumi. 

Hetkel riivavad mu silma mõned pisemad detailid, näiteks harukarp ja pistikud. Need pisiasjad üritame võimalikult kiiresti ära vahetada. Uue tööpinna ja kapi integreeritava ahju jaoks saime eelmine nädal kätte - need olid jõulukingitused vanavanemate poolt :). 

Detsembri alguses saime käitte meie kaua oodatud kaunikese - Ingatorp IKEA laua. Ainus nõudmine laua puhul oli sahtel, kuna meil on väga väike köök, siis iga asi tööpinnal võtab ruumi ja enamik asju ongi meil kappidesse ära peidetud. 


Jõulude puhul ostsime kööki valge hüatsindi. Selveris oli võimalik valida erinevate värvide kui ka suuruste vahel ning samuti kas poti või potita. Koos poti ja kolme hüatsindi sibulaga jäi hind veidi alla viie euro. Nii tore oli vaadata iga hommik või siis õhtu lille õitsema hakkamist. Veel hommikul kinni olnud pung on õhtuks suur ja ilus õieke. 


Varsti on lootust saada köögist täielikku postitust. Seniks, rahulikku ja valget jõuluaega!

kolmapäev, 9. detsember 2015

To do list before new year

Jõulud ja aastavahetus on kohe-kohe tulemas, mistõttu tahaks mõned suuremad ja väiksemad toimetused enne aastanumbri vahetust ära teha. Ilmad on lausa nii koledad, et jõulutundest pole lõhnagi. Hetkel ei meenu mul ühtegi varasemat aastat, mis oleks nii lumevaene olnud. Isegi kui oled täiskasvanud, tahad jõuludeks lumevaipa jalgade alla ning aias suuri lumeingleid teha... Lohutan ennast sellega, et vähemalt blogis sajab lund :). 

Nädalavahetusel on juba kolmas advent, mistõttu on kohe-kohe neljas ja siis on jõuluuuuud. Tegelikult on sinna veel palju aega, mis annabki piisavalt aega ilmataadile lume tulekuks ja meile jõulutunde loomiseks. See on lausa huvitav, kuidas detsembrisse kogunevad mõned plaanid, mida tahaks iga hinna eest ära teha. Iga päev tuletan endale meelde, et pole mõtet oma tegemisi edasi lükata, mistõttu üritangi iga päev olla natuke rohkem produktiivsem. Tahtsin ka selle postituse päeva võrra edasi lükata, aga vott valmis sai.

1. Uued padjad suurde tuppa - olen juba varasemalt maininud, et suur tuba vajab värskendust ning hetkel olekski paras aeg mõned pühadepadjad sisustusse tuua. Käisin Hemtexis piilumas nende jõuluteemalisi patju ja muid elemente, kuid kahjuks need olid väga khmmkhmm igavad. Isegi kui Hemtex on üks Tartu põnevamaid sisustuspoode, siis jõulud jääksid nendega küll lahjaks. Seevastu oli seal väga suur valik erinevaid linikuid, kardinaid, küünlaid, nõusid jne. Kuna mul on kindel soov just patju osta, siis ootan ära Tallinna shopingu. 
2. Kaunistan ära korteri - äkki tuleb siis jõulutunne, kui kuuse tuppa toon? Ei seda tea, aga kindel on see, et kuusk tuleb nagunii ja saab ka kaunistatud. Hetkel olen jõudnud kõik tulekesed välja otsida, kuid ega sellest ei piisa ;). 
3. Teen piparkooke - iga aasta olen üritanud ise piparkooke küpsetada, sest need pole üldse sama maitsega, mis poes müüakse. Nüüd on mul lausa kohustus küpsetada, sest üks tore päkapikk tõi terve paki tainast. Äkki on lootust piparkooke küpsetada juba uues ja elektrilises ahjus?
4. Söön nii palju mandariine, kuni allergia välja lööb - mandariinid on lihtsalt niiiii head, kuid kahjuks ma pean päevas piirduma kahega. Kahjuks või õnneks olen mina see inimene, kes ei tohi üle kahe tühi šokolaadi ja mandariini süüa, muidu köhin terve öö või sügelen üleni. Mis seal ikka, parem natuke kui mitte midagi. 
5. Käin ära juuksuris - olen tähele pannud, et enamus blogijaid on selle oma to do listi lisanud, isegi välismaa blogijad. Pole ka ime, sest kõiksugu üritused on ju tulemas. Pean tunnistama, et viimati käisin juuksuris pool aastat tagasi, mistõttu on väljakasv üsna korralik, kuid mitte märgatavalt kole ning juukseotsad vajaksid ikkagi turgutust. Ma pole siiamaani endale seda õiget värvitooni leidnud ja kuskil kaks aastat kindlasti olen kõiksugu värve katsetanud. Saladuskatte all võin öelda, et märksõnadeks on ombre ja punane. 
6. Teen jõulujooke - minu arust on kaks täiesti klassikalist jõulujooki chai ja glögi. Ilma nendeta ei tule seda õiget jõulutunnet. Okei, lumi on ka kohustuslik, aga soe chai ning teki all lösutamine on kõige mõnusam kooslus. 
7. Soetan endale jõulukingiks mõne Iittala toote - ma ei tea siiamaani ühtegi naist, kelle Iittala oleks külmaks jätnud. Nii ilusad, elegantsed, mugavad, stiilsed... Oeh. Taldrikud ja kruusid on küll kallid, kuid oma hinda väärt, aga nii suuri kulutusi ma kindlasti tegema ei hakkaks. Pigem jäid mulle silma pokaalid, mis on hetkel Prismas alla hinnatud ja täiesti taskukohased. 
8. DIY projekt - olen küllaldaselt lubanud teha siin blogis DIY projekte, kuid kunagi pole neid teiega jaganud. Ütleme nii, et ma olen teinud, aga lihtsalt pole olnud aega, et neid jagada. Hetkel on plaanis teha mõni tore jõuluteemaline kaunistus, kas siis advendiküünlad või midagi põnevat käbidega. 
9. Ostan ära varakult jõulukingitused - sellega olen ma juba algust teinud ning võin väita, et hetkel on üle poolte juba ostetud! Alati olen jätnud selle asja viimasele minutile ning siis kiirustades ja üle käte kõik kingitused kokku klopsinud. Majanduslikult mõjutab see ka paremini, sest nii tead, kui palju oled kulutanud ja kui palju saad veel kulutada :). 
10. Teen väikese sõidu Eestis - millegipärast kahtlustan, et selline ettevõtmine saab üldse kõne alla tulla järgmine kuu, sest graafik on pikalt ette tehtud ning vabu päevi on nii-nii vähe. Jõuludeks tuleb koju nagunii sõita ning auto kingitusi täis toppida, äkki läheb see reisina ka arvesse ;)?!
11. Pesen ära koera - mitte, et see Freddyle kuidagi jõulutunnet peaks tekitama, aga meile kindlasti. Puhas koer on rõõmus koer :)! Ei taha nüüd koera kuidagi solvata, kuid vanadusega on talle tulnud selline "natuke häiriv" parfüüm või siis äkki Freddy kasutab uut odekolonni? 
12. Last but not least, teen korteris suurpuhastuse - mäletan juba seda tunnet lapsepõlves, kui enne jõule tuli terve maja lapiga üle tõmmata ning ema "käis" pärast valge kindaga kõik kohad üle. Naliiii. Tegelikult mulle meeldib väga koristada, kui keegi mind tagant ei sunni. Puhas, tuulutatud, kaunistatud maja on kõige ilusam ja mõnusam jõulumaja!


Kena advendiaega :)!

kolmapäev, 25. november 2015

CHRISTMAS + APARTMENT WISHLIST 2015/2016

Juhuuu, talv ja jõulud on tulekul ja vaikselt hakabki see õige tunne põue pugema. Juba tuleval pühapäeval on esimene advent ning ette tuleb võtta korteri kaunistamine tulukeste ja küünaldega. Kahjuks või õnneks pole meie korter ikka täiuslik, mistõttu on alati midagi puudu. Mõtlesin, et jagan Teiega veidi oma mõtteid, kuidas korterit sisustada ja täiustada :). Muidugi pole see nimekiri tagasihoidlik. 

Tartus on poodidega väga kehvasti, kodusisustuspoode saab ühe käe sõrmedel üles lugeda, kui sedagi. Seetõttu peangi kõiki oma oste väga täpselt välja arvestama, raha kõrvale panema ning lootma jääma, et varsti tuleb sõit Tallinnasse või Soome. 

Tallinnas on seevastu palju rohkem võimalusi rahakoti tühjendamiseks. Võib leida nii taskukohasesse hinnaklassi jäävaid poode kui ka butiike ja antiike. Lohutust ei paku ka mõte sellest, et Soomes käiks ära sama kiiresti, kui Narvas. Jumal tänatud, et ma Tallinna tihti ei satu või seal ei ela, muidu oleks liiga palju kiusatusi.. hihi...

***

Alustame kõige pealt H&M kodu osakonnaga.

Minu arvates on tegemist poega, mis üheaegselt on ja ei ole ka. Ehk sealt leian tooteid alati tuju järgi. Hetkel olen täiesti kindel, et minus valdavaid ainult kuldsed, valged ja hallid värvitoonid.

Minu soovid H&M home osakonnast:

Suurde tuppa:
1. Puust kast - ma lausa vajan midagi suuretoa laua peale. Eiei, mitte sellepärast, et asju koguda, vaid ma ei salli, kui puldid laua peal vedelevad. Pigem olgu nad ühes kohas ja alati kättesaadaval kohal. Samuti saab seda kasti kasutada mitme otstarbega. 
2. Padjad - mida rohkem, seda pehmem! Praegused diivanipadjad on mul olnud juba pikemat aega samad, seetõttu vajangi muutust ja jõulude puhul võivad need olla sümboolsemad. Vanad diivanipadjad tuleks kindlasti ära pesta ning võimalusel vaakumkotti tõmmata ja silme eest ära paigutada (diivanikasti, voodi alla, painipaika jne). 
3. Korv - sest nohh, millises skandinaavia kodus sellist korvi pole? Ideaalne pleedide ja ajakirjade hoiustamiseks. 
4. Pleed - külmal ajal on pleedid must have. Hetkel on meil fliistekid, mis ei tekita piisavalt palju hubasust ja millegipärast Freddyle meeldib kõiki mu tekke ära varastada ja neid enda järgi kaunistada. 

Kööki
Nagu ma enne juba mainisin, siis mul on tekkinud "mingi värk" kuldse värviga. Tahaks kõik olemasolevad asjad kuldse või valge spreiga üle lasta. Loodan, et see hullus mul varsti üle läheb. Niisiis...
1. Kandik klaaskupliga (poes müüakse mõlemat osa eraldi)- miinuseks on see, et see võtab ruumi ning pole igapäevaseks kasutamiseks, kuid kui kapis ruumi on, siis miks mitte. Muffinite/kookide/tortide hoiustamiseks ideaalne!
2. Kuldne küünal/purk - ma väga täpselt ei saanudki aru kummaga on tegu. Kodulehelt otsides ma linki ka enam ei leidnud. Isegi kui on küünal, saab seda hiljem kasutada purgina :)!
3. Küünlaalus - pakub lihtsalt silmailu aknalaual. 

PS: Kuna õigepea on jõulud tulemas, siis ma arvan, et päkkapikkudel on nüüd õige aeg, midagi kõrva taha panna :). 

***

Teiseks poeks on IKEA, kuhu ma veel pole saanud oma jalga tõsta. Teadagi on tegemist poega, kust võib leida KÕIKE!!! Odavate hindade tõttu, oleks meie korterisse vaja sealt esemeid pea igasse tuppa. 


  • Suurde tuppa oleks hädasti vaja uut diivanit, sest vana on juba oma aja ära elanud, kuid õnneks sellega pole kiire. See on koos tugitooliga meie ostunimekirjas viimane :). 
  • Köögis vajaksid mõned nõud asendust ja ka lisa :). Üks kõige vajalikum asi kööki oleks uus segisti. Meie köök on vääääga väike, mistõttu peab alati kõik tuhat korda läbi mõtlema, kuidas ruumi säästa. Valamu on kapi äärest natuke liiga kaugel ja sellepärast on nõude pesemine raskendatud. Väljatõmmatava otsaga segisti vähendaks seljavalusid ;). Nagu ma juba enne mainisin, et meil on miniköök ja ma tahaks, et väljas ning kappide peal oleks võimalikult vähe asju, siis söögilaud, millel on sahtel, oleks ideaalne! Sahtlisse saaksin ära paigutada kahvlid, noad jms ning see hoiaks omajagu ruumi kokku!
  • Vannituba on omaette ooper, sest sinna on vaja praktiliselt kõike! Antud kapike koos valamuga jäi mulle lihtsalt puht-juhuslikult silma. Eesti ja Soome ehitusasjade hinnad on ikka väga erinevad, mistõttu kaldungi arvama, et vannitoa sisustus tuleb osta Soomest. 

***

Tuli vist natuke pikk ja heietlik postitus, kuid midagi uut. Minulgi oli põnev seda kirjutada, sest üritan oma väljendusoskust parandada :).


Kõike ilusavat ja valget!

esmaspäev, 12. oktoober 2015

Kodusisustus // Hemtex, H&M home, Tiger ja palju muudki

Olen seda postitust tahtnud juba nii kaua teha, kuid varem polnud õiget hetke või siis jälle polnud mõtteid. Täna suundusin peale kooli otsejoones Hemtexi, sest teadsin, et seal on hetkel mõnusad allahindlused (isegi kuni 70%). H&M'i ja Tigerit külastasin eelmine nädal Tallinnas. Nüüd on mõnus ports uusi asju koos. 


Hemtex on üks mu lemmikumaid kodusisustus poode. Varasemalt ei arvanud sellest midagi, võisin 15 minutit tulutult ringi jalutada ning mitte midagi ei jäänud silma. Nüüd ei suuda ma seal tühjade kätega kunagi lahkuda. 

Tallinna Hemtexis jalutates jäid mulle silma ühed pajalapid, aga kuna olin sunnitud bussiga sõitma, siis ei hakanud oma kotte enam raskemaks tegema. Täna toimus meie taaskohtumine uuesti Tartus. 

(pajalapp 5,95 € ja pajakinnas 6,95 €)

Pajakindad tunduvad sellised asjad, mida iga hooaeg ei vaheta. Kuid siiski, on igal asjal oma aeg. Poes ringi käies leidsin ma kahed sobivad, ühed tumedamad (nagu pildi peal) ja teised helehallid mustriga. Alguses rabasin kätte kohe tumedad, siis hakkasin kahtlema ning vahetasin heledate vastu välja. Kõndisin poes veel 10 minutit ringi ja hakkasin uuesti kahtlema oma valikus. Lõpuks jõudsin ikka järeldusele, et ühevärvilised on ilusamad ja sobivad paremini ning need nahast kinnitused on väga detailsed. 

Hemtexist tõin veel ära väga ilusad köögirätikud. Neid pole kunagi liiga palju ning mulle ei meeldi vanade ja väsinud rätikutega köögis tegutseda. 

(ühe rätiku hind 2,95 €)

Kuna praegu on remont hakanud imekiirusel edenema, vähemalt me ostame igasse tuppa ehitusasju valmis ja novembris saabub uus välisuks, siis tunnen, et lõpp pole kaugel. Isegi kui see võtab aega veel paar kuud, ei tunne see igavikuna. Kui rätikute ostmiseks juba läks, siis mõtlesin, et uues vannitoas peavad olema ka uued rätikud. 

(ühe rätiku hind 5,95 €)

Millegipärast olen selline inimene, et uusi asju meeldib kasutusele võtta alles siis, kui kõik ülejäänud on valmis. Nii, et ma usun, et need rätikud võivad kilekotis pesitseda veel päris kaua. Positiivne on see, et siis saab nendega uusi pilte teha uuesti, kui vannituba ka valmis. 

Vannitoas veel nii palju, et see tuleb must-valge ning pisikesed detailid on kuldsed. Näiteks see armas küünal H&M koduosakonnast. 

(hind 5,99 €)

Tigerist tõin koju kõige kauaoodatuma kausi, mida igas skandinaavialikus kodus näinud olen ning pesupulgad, mida kaunistavad pisikesed loomakesed. Paraku ma nende asjade tšekki üles ei leinud ning hinda juurde ei saa panna, aga kui õigesti mäletan, siis kauss maksis 5 € ning pesupulgad 2 €. Need armsad pesupulgad sobivad ideaalselt kuivainete sulgemiseks. 


 

Last but not least, meie pere pesamuna, tegelikult ta enam nii väga pesamuna pole, sest vanust on varsti härral 10 aastat, kuid kasvult on ta tõesti pisike. Meie peres on koer pereliikmega samal tasemel, seega kui pereliikmetest keegi saab kingituse, ostetakse Freddyle ka midagi. Nii ostiski ema Maximast väga ilusa aseme, mis sobib ideaalselt mu diivani peale, sest kes tahaks, et karvad on igal pool. Kui ma alguses arvasin, et koer ronib kohe külje alla ning hülgab aseme, siis vastupidi. Freddy võttis aseme kohe omaks ning magab täisvillase teki all kõige õndsamat und :). 

(hind 14,99 €)

Avapildi peal on ka üks huvitav küünal, siis seda ma siia lisama ei hakka, sest poole pealt tuli idee sellest täitsa omaette postitus teha. 

Hetkeks kõik, sest pean hakkama õppima :)!

kolmapäev, 23. september 2015

Kokkamine // kaneelirul

Täna oli ametlik sügise algus, mis tähendab seda, et ka talv ei ole tegelikult kaugel, mis omakorda tähendab seda, et veelgi külmemad ilmad on tulekul. Vaatamata sellele, et sügisel on ilus vaadata värvilisi puid ja loodust, mõjub sombune ilm nii kehale kui vaimule kurnavalt. Vähemalt mina tundsin ennast täna nii väsinuna peale kooli, et otsustasin ühe lõunauinaku kasuks ning ärgates oli suur-suur isu kaneelirulli järele. Kes aga kardab kaloreid, siis see retsept pole talle, ma lihtsalt ei viitsinud otsida või ise välja mõelda retsepti, mis oleks tervislik. 


Taignaretsepti leidsin siit, kuid tegin mõningaid muudatusi. 

KOOSTISOSAD:
50 g kuivpärmi
2 dl piima
3 dl vett
1,5 dl suhkrut
1,5 tl soola
1,5 jahvatatud kardemoni
0,5 dl õli
14-16 dl nisujahu (tegelikult ma ei mõõtnud, tegin käejärgi)
PS: sellest kogusest saab umbes 3 väikest rulli!

TÄIDIS:
3-4 spl sulatatud võid
kaneeli
suhkrut
(rosinaid)

MÄÄRIMISEKS:
1 lahtiklopitud toasoe muna

KAUNISTUSEKS PEALE: 
~75 g Kalevi küpsetusšokolaadi

Sega omavahel piim ja soe vesi, lisa suhkur ja sool. Lisa jahu, kuhu on pärm segatud ning hakka sõtkuma. Jahu tuleks lisada väikeste osade kaupa ning vahepeal on hea lisada õli. Sõtku nii kaua kuni tainas hakkab käte küljest lahti tulema. Kui tainas on mõnusalt pehme, kuid siiski tuleb piisavalt sõrmedelt lahti, võid jätta taigna kerkima (~60 min). 

Selle 60 minuti jooksul, saad tegeleda muude toimetustega - koristada ja asjad oma koha peale tagasi panna, kuivanud pesu ära voltida, koera kiusata, veidi nõusid pesta jne...

Kui tainas on kerkinud kahekordseks, saad aru, et see on valmis :). Jaga tainas pooleks, soovi korral kolmeks, ühe osaga asu tegutsema ning teised jätta kaussi kerkima. Vahepeal võid või ära sulatada ning ahju 210-220 kraadi juurde sooja panna. Rulli tainas lahti, määri võiga, lisa suhkur ja kaneel. Rulli mõnus rull ja lükka ahju küpsema :). Kui koorik on kuldne, on see valmis!

Mina tegin ülejäänud taignast õuna-pirni kooki, mis ei jäänud kahjuks piisavalt ilus, et üles pildistada.


Kui ma muidu piima niisama ei joo, siis kaneelirulli ja õunapirukaga sobis see nii hästi :). 


Tänaseks kõik, vahvat sügist!


pühapäev, 6. september 2015

Soovid, soovid, soovid

Võiks teha nimekirja asjadest ja soovidest, millest ma kogu aeg mõtlen. Aga milleks?! Saan ju aru, et iga asi tuleb omal ajal ja olen aru saanud, et mida rohkem ma sellest mõtlen, seda aeglasemalt ma eesmärgini jõuan. Vaatamata tohutule ajakulule ja töötundidele, me siiski täidame kooselu unistusi ja soove. Poleks elus osanud arvata, et minu mehemüraka südames väike romantikasagar peidus on. Nimelt, paar nädalat tagasi käisime poes, kus viitasin Magnusele, et miks tema mulle lilli niisama ei too, alati ei pea ju põhjuseks olema mingi sündmus. Eks ta ikka on toonud, aga mind üllatas pigem ta vastus. Kallis härrake vastas, et tema on mulle korteri kinkinud ja teab, kui väga mulle meeldib meie väikest urgu sisustada, pigem toob ta lillede asemel koju parketi või voodrilauad. Ja teate mis, ma ei osanudki seekord mingit vinguvat lauset vastu öelda, sest see on ju TÕSI!
Naljakas on mõelda kokkulepetele, paar aastat tagasi soetasime endale esimese auto, milleks oli Honda HRV ning selle autoga ma õppisin esimest korda elus sõitma. Muideks, ma ei suretanud esimest korda elus autot välja (suht uhke tunne oli). Kui tulla tagasi kokkulepete juurde, siis autot oli tollal vaja ainult sellepärast, et meil oli koer ja teine koer oli ju ka tulekul (kõlab täpselt nagu oleks perre laps sündinud). Leppisime siis kokku, et autot kasutab suuremateks väljasõitudeks ja vahel ka siis kui kiire. Tulemus oli see, et autot hakkasime kasutama iga päev ja seda siiamaani. Vot sulle raha kokkuhoidmisest. 

Kuna meie pere laienes (ei, meil pole lapsi veel) ja Honda jäi kahele koerale väikeseks, siis olime sunnitud vaatama uut. Meie järgmine ustav ratsu oli Hyundai Santa Fe. Oli ta jee ustav, ma pole elu sees pidanud nii palju vihastama ühe plekikolaka pärast, kui mitu korda see meid tee peale jättis, kui f*king palju raha see nõudis, ma parem siin ei räägi. Igaljuhul, see auto oli oma aja ära elanud.

Oli aeg uue järele haarata. Teadsin, et enam kasutatud autot ei osta, sest astuda kaks korda ühte ämbrisse oleks ikka ääretult kurb. Magnust tuli ikka korralikult utsitada, sest tema jaoks tähendas see liisingut. Trummipõrin... meie kolmas auto pärineb Topautost. Kiidan müüjat, et ta nii kaua oli nõus broneeringut peal hoidma, sest vana auto müügiga läks arvatust kauemini. Ka kolmas auto on Hyndai, aga tunduvalt väiksem, ehk i30. Asi pole isegi väiksuses, pigem mahutavuses, sest pagasiruumi mahub koerapuur ära ja paar kotti lisaks ka. Auto juures meeldib mulle kõige rohkem see, et see on automaatkäigukastiga ja kütusekulu on väike (win and win). Kuna mul autojuhulube veel pole, siis proovida olen ikka saanud ja ossamumeie kui mitu korda on automaat manuaalist parem - lihtsalt keera rooli! 



Seega, võin väita, et soovid tõesti täituvad, vaja on aega ja kannatust (ja raha)! Korteri pärast ma ka ei muretse, küll see ka kunagi valmis saab, paraku vist siis, kui juba uut elamist vaja vaadata (loe: suuremat, äkki maja?). 

reede, 28. august 2015

Remont // magamistuba

Olen rohkem kui põnevil juba mõttest, et järgmine kuu (vaid loetud päevad juu!!) saab magamistuba valmis. Vähemalt ma loodan seda, sest see oleks esimene (!!!) tuba, mis on piisavalt ilus, et inimesi külla kutsuda. Kahjuks ainult magamistoast ei piisa, sest sinna naljalt üle 3 inimese ei mahu. Hetkel oleme kõvasti vaeva näinud, et anda toale viimane lihv - Magnus paigaldas ISE lae, ma värvisin radiaatori ja aknapõsed ning tapeetisime viimase seina. Juba praegu on toas teistsugune energia - tuba on valgem ja õhku on rohkem. Enne ja pärast piltidega tuleb veel oodata, sest praegu see erilist efekti ei annaks. 

Tegelikult on magamistoa remondi ajalugu veelgi pikem, sest kui järele mõelda, on sealt välja visatud peaaegu kõik. Sissekolides vaatas meile vastu lastetuba - tapeetide peal jõllitasid karud ning mööbel oli TUMEpruun. Miks?!? Laes oli penoplast plaadid ning põrandal toasuurune vaip. No ausalt, miks? Mõnda aega ma olime lausa sunnitud nii elama, kuid kui nüüd tagasi vaadata, siis see kõik käib ju asja juurde ja nüüd on mida võrrelda. 

Mis meid järgmine kuu ees ootab?

- PARKETT

Õnneks on poodides praegu head allahindlused ning ma leidsin K-Rautast ideaalse parketi, mille leiad SIIT. Antud tammeparkett jäi mulle kohe silma - niivõrd ilus ja hele, samas ka kvaliteetne. Pean tunnistama, et olen seda käinud poes ka uudistamas, kuid kalendrisse vaadates on kuu lõpp, siis sama lõpp on ka mu kontoga. Pean ainult veidi ootama, et saabuks kauaoodatud palgapäev.

Kuidas valida parketti ning mis näitab kvaliteeti?
Parketti valides tuleb olla väga ettevaatlik, sest aasta tagasi astusime meie küll ämbrisse ning nüüd peame suuretoa parketi välja viskama/vahetama. Põhjus? KOERAD. Nagu algajatel ikka juhtub, siis me ei pööranud üldse tähelepanu parketi kasutuklassile. Lihtsalt astusime poodi ja nägime, et oppaa 4€/m2. Tutkit, koerad jooksid parketi nii koledaks ning juba ostes oli see rohkelt defekte täis. Teades mind, siis kõik peab olema perfektne ning kui juba remonti teha, siis pigem kõik korraga. 
Külasta seda lehte, et lugeda parketi kasutusklassidest :). 

- GARDEROOB

Alguses oli plaan garderoob IKEAst osta, kuid siis tundus see idee üsna mõttetult kallis. Sama kallis tundus ka tellimine mõnest firmast. Tänu oma kuldsete kätega mehele, ei pea ma enam garderoobi pärast muretsema. Lubas ju teine selle ise ehitada. Garderoobi ootan ma kõikidest muudest objektidest kõige rohkem, sest praegu on kõik asjad kokku korjatud suurde tuppa. Kui tavaliselt on vingumislause "mul pole midagi selga panna", siis praegu kuuleb Magnus 10 korda päevas "ma ei leia oma pükse!". 

- VALGUSTUS

Hetkel puudub magamistoas igasugune valgustus. Laelamp läks juba ammu katki ning seinalamp leidis uue kodu prügimäel. Olgu, üks hädine põrandalamp aitab hädast välja. 

Olles läbi käinud pea kõik Tartu ehituspoed, jõudsime järeldusele, et kõige odavam, lihtsam ja parem idee oleks ise meisterdada laelamp. Seega on minu kõige esimene ja arvatavasi kõige suurem DIY projekt/ja postitus veel tulemas. 


Ideaalne oleks teha selline kolmnurkadest koosnev karkass. Õnneks oskab Magnus elektriga ümber käia ning arvan, et tema ülesandeks jääbki karkass pirni jms ühendada. 


Seniks, olge lõbusad ja värskendage oma elamist :)! 

laupäev, 22. august 2015

Facts and snaps from Bulgaria

Kuu aega tagasi käisin Bulgaarias puhkamas. Ps: see oli esimene pikem reis koos peiksiga :)! Mõtlesin, et miks mitte teha sellest üks tore pilte täis postitus. Tegelikult oli mul see juba ammu mustandina olemas. Jumal tänatud, sest läpakas otsustas, et tema enam laadida ei soovi.  Nii et, mul ei ole pilte, sarju, muusikat, filme jne. Vähemalt sain bloggeri tahvlis korralikult tööle ja läbi raskuste üritan midagi kirja saada (trükkimine on siin nii tüütu). 

***

Viibisime Albena kuurortis, mis on rohkem tuntud ja levinud noorte perede seas. Kes sinna puhkama soovib minna, siis erilist täiskasvanute ööelu (diskod, klubid jne) sealt ei leia, arvestama peab laste kisa, nutu ja jonniga, alustades hommikusöögist ja lõpetades hiliste õhtutundideni, sest seal on pigem levinud laste (öö)diskod jms. 

Nagu ma juba enne mainisin, siis Albena on mõeldud peredele, kellel on väiksed lapsed. Kuurorti keskuses asub tivoli moodi plats, kus on väga palju erinevaid atraktsioone, millest muidugi täiskasvanud saavad osa võtta, aga rohkem pakub see rõõmu pisematele. 


Õhtud olid Bulgaarias väga sumedad - parajalt soojad, veidi tuulised ning õhk oli soolane. Üleüldse oli seal mõnusam õhtuti - enamjaolt käisime peale õhtusööki promenaadil jalutamas ning pärast suundusime hotelli, kus võtsime tuppa paar kokteili ning mängisime rõdul kaarte. Kõlame nagu mingi vanapaarike, aga seal reaalselt polnud mingit meelelahutust. Muideks, hotellibaar oli lahti ainult 23ni. 






Bulgaaria on tuntud oma ilusa looduse ja kuldsete liivade poolest. Golden Sand'ile me ei sattunud, kuid käisime kaemas botaanikaaeda. Sinna oli kokku korjatud kõik, mis vähegi võimalik ja erinevatelt vöötmetelt. Eriti armsad olid Bulgaarias loomad, pea iga nurga peal võis näha kassipoegi ja noh, ma vist käperdasin kõike, millel olid karvad ja neli käppa. 


Viibisime kolme tärni hotellis - Elitsas. Kolm tärni on siiski kolm tärni ning hotellis oli tunda nõukogude hõngu, mis andis rohkem tunda hotellitoas, millest ma isegi pilti ei teinud. Öeldakse, et ei ole head ilma halvata, seega, pidi ju midagi head ka olema ja seda oli SÖÖK!! 3 korda päevas sai korralikult süüa - rikkalik hommikubuffee ja mitmekäigulised lõuna-ja õhtusöögid. Hommikuhitiks olid värsked pannkoogid, mida küpsetati väliköögis ning õhtuti askeldas seal väga lõbusas tujus kokk. Suure üllatusena koosnes menüü kohalikust toidust ning proovida sai kõike, mis vähegi tundus söödav. Ainus asi, mida ma siiamaani igatsen, on värsked puuviljad ja marjad - suussulavad, mahlased, magusad. Ja kogu kraam pärines kohalikust öko talust. 

Nende seitsme päeva jooksul ei tekkinud kordagi igavust, sest kogu aeg sai ju süüa, mis oli kohati isegi väsitav. Kodus ma muigi kaalule ei julgenud astuda. 





Puhkamiseks on Albena ideaalne, eriti kui valida hotell, mis on otse mere kõrval, sest hakata mägikitsena mööda teid edasi-tagasi kappama, tundub väga tüütu.  


Kui Eestis ja mujalgi kiibistatakse koeri, siis Bulgaarias on kohalikel koertel, kellel on omanik ja kodu, kõrvamägistus (põhimõtteliselt nagu lehmal).



Reisiga jäin ma igati rahule - sai päevitada ja ujuda Mustas meres, sõita banaaniga, külastada veeparki ning lihtsalt puhata ja käia Jeep Safari ekskursioonil. 

teisipäev, 11. august 2015

"The only risk is not taking a risk" - Stefan Sagmeister

Usun, et iga blogija on alguses seisnud suurte dilemmade ees. Millegipärast ma ei saa oma hirmust üle ja kogu aeg mõtlen, et kellele ma seda blogi ikka teen. Pikalt järele mõeldes saan aru, et blogimine on minu enda jaoks, saan kirjutada sellest, mis mulle meeldib ja see on kui produktiivselt ära kasutatud vaba aeg. 

Pigem väljendub minu hirm selles, et OMG, keegi loeb mu blogi ja talle ei meeldi see või siis mõni tuttav loeb seda ja hakkab elueest maha tegema. Siis jälle turgatab pähe mõte, et ma ei sunni ju kedagi seda lugema. Olen elus päris paljude ja erinevate inimestega kokku puutunud ja reaalselt näinud kui väike maailmavaade mõnel on. Samuti olen aru saanud, et kedagi siin ilmas ei saa õpetada (v.a oma koera ja last). Kunagi nägin seda pilti ja siis sain aru, et elu käibki nii: 


Kui ma mõni aeg tagasi kartsin avaldada oma postitusi, sest pelgasin mõne tuttava arvamust, siis nüüd on mul ükskõik - loeb või ei loe ja isegi kui loeb ja ei meeldi, siis kellele ta seda ikka kuulutama läheb? Arvatavasti oma sõbrannadele/sõpradele, kellel on sama vähe tolerantsust kui tal endal. Millegipärast on mul jäänud mulje, et kes pole rahul teistega, on veel vähem endaga. Vähemalt ma püüan ja tahan midagi saavutada. Eks näis, kui kaugele ma jõuan ;) 

***

Kui ma vanasti ainult unistasin blogimisest, siis nüüd on mul ju blogi alus olemas, kuid miks ma ometi ei kirjuta?! Vahest ikka panen paar rida kirja, siis loen kõik üle ja enam ei meeldi ükski lause ja jõuan tagasi algusesse. Kunagi kirjutas Pille-Riin, et see on "kirjutamisblokk" vms. Aga ometigi see ei saa ju mul olla, kuna ma pole õieti midagi bloginudki. Olen aru saanud, et kõige parem on postitusi kirjutada, kas öösel või siis... tööl. 

Nii hea on vaadata teiste blogisid, mis on ilusad nii kujunduse kui ka teksti poolest. On näha, et seda tehakse südame ja huviga, et kõik pildid on pikalt läbi mõeldud ja korralikult töödeldud. Kõik tundub minimalistlik, kuid siiski informatiivne. Ehk teisisõnu, need on perfektsed blogid, millega on tehtud tööd ja nähtud vaeva. Selleks on aeg - mõni blogi saavutab tipp-hetke (kuulsuse?!) alles paari aastaga.

Kui võiks arvata, et samasse kategooriasse kuuluvad blogid on sarnased, siis mitte sinnapoolegi - igal inimesel on oma mõtted ja omad väljendamisvõimalused. Sellepärast ongi hea oma vaba aega sisustada blogides või siis neid lugedes. Vajad kodusisustus inspiratsiooni või moealast nõu, siis ju täpselt teab kuhu oma nina pista :). 


esmaspäev, 15. juuni 2015

Varjupaigast välja

Seda postitust ei taha kindlasti alustada kurva looga, aga paratamatult tuleb teha mingisugune sissejuhatus. Teisisõnu, miks sai ühel päeval otsustatud, et nüüd on perre uut koera vaja ja milliseid otsuseid me selle jaoks vastu võtsime. Ütlen kohe alguses ära, et pere all mõtlen Magnuse pere. 

Kahjuks oli oktoober meie peres väga must, lahkusid nii Dora kui ka Magnuse vanemate koer Askur ja mõlemad veel nädalase vahega ja väga traagiliselt. Kui Dora võttis endaga kaasa haigus, siis Askuri lahkumine veel õõvastavam. Kurb on sellele siiani mõelda, aga Askurile tuli kallale segane naabri koer ja nendest haavadest ta enam ei paranenud. Kusjuures Magnuse vanematel on kogu aeg olnud korraga mitu koera. Ja nii kuuluski perekonda veel šnautser Patja, kes lahkus kevadel oma kõrge vanuse tõttu. 

Patjast tahakski rohkem rääkida. Nimelt tuli tema ise meie juurde, jalutas ühel päeval keset teed ja oli mõtetes täitsa kadunud, väikseke ei teadnud enam, kus on tema kodu. Panime küll kuulutused igale poole, kuid omanikku välja ei ilmunud. Mis seal ikka, kiindumise tõttu ei olnud enam südant teda kuskile viia (varjupaika). Nii jäi Patja meie juurde ja suureks üllatuseks helistas ühel päeval üks proua, kes ütles, et tema on koera omanik ja looma enam tagasi ei taha, sest on vana ja ei jaksa koera eest hoolitseda, ütles veel Patja tegeliku nime ja et kuts on 13-aastane ja vanasti oli näitusekoer. Nii elaski Patja meie juures veel uhkelt paar aastat. 

Paar kuud oli Magnuse vanemate kodu täitsa koerata, aga majapidamine on suur ja aed veel suurem - kindluse mõttes oli kiiresti koera vaja. Alguses oli neil kindel soov võtta tõukoer ning valikusse jäi jällegi bernhardiin ja nii saigi käia pesakondi vaatamas. Muidugi teadsime tõukoera hinda, korralik koer maksab veidi alla 1000 €, kuid siis hakkasid tekkima küsimused ja tekkis kahtlus - MILLEKS? Möödus nädal või paar ja taipasime, et on ju koeri, kes tegelikult tahaksid poole rohkem päris enda koju, kui need kutsikad. Justnimelt - me otsustasime adopteerida koera varjupaigast. Juhhei, otsus tehtud!

Nii me seadsimegi sammud Tartu Koduta Loomade Varjupaika. Ja nii Ta seal kuudi juures kepsles, keskmise suurusega, musta värvi ja valgete sokkide ja põllega koerake, kes oli lühikese keti otsas, kurbade ja küsivate silmadega. Minu suureks üllatuseks tekkis meil koeraga side automaatselt. Ühest paist sai meeletu kiindumus, usaldus ja austus. Meil vedas väga, sest Stellal oli juba steriliseerimise aeg kirjas ja täpselt õigeks ajaks sai ta välja. Ja see päev saabus, ma täitsin oma elu esimesed adopteerimispaberid! 

Autosõitu alguses natuke kartsime, kuid see möödus väga hästi. Muidugi oli koer närvis ja murelik, kõik see on arusaadav, veidi lõõtsutamist ja ilastamist käib ju asja juurde. Autos tekkis juba tunne, et nüüd Stella teab, et saab koju. Nali naljaks, aga kui varjupaigas sõi ta kõike, siis nii kui ta käpad autot puudutasid, algas teatud toidu eelistamine teisele. Ütleme nii, et Stella ei kujutanud uneski ette, et ta satub nii hoolivasse perre :) pereisa töötab Sigwaris ja lihast seal majas puudust ei tule. 


Juba esimesel päeval tundis Stella ennast piisavalt koduselt ja nii ma klõpsutasingi paar pilti temast. Alguses tekkis pilte vaadates nii palju emotsioone - rõõm ja kurbus käisid käsikäes. Kurb on mõelda, et keegi sai loobuda nii ilusast ja targast koerast, kes tegelikkuses on väga intelligentne. Stella oli tiine, kui ta varjupaika toodi, aga õnneks leidsid ta lapsukesed kiiresti uued kodud. 





Kahjuks ei saa mina Stellaga väga palju aega koos veeta, sest elan Tartus, kuid tema Ida-Virumaal. Praegu naudib ta oma uut kodu väga - suur maja, uhke aed, mets ja meri kohe kõrval. 

Kui kellelgi peaks tekkima kahtlus, kas üldse võtta looma varjupaigast, siis mina soovitan kahe käe ja jalgadega ning Stella kõigi käppadega. Sellist usaldust pole võimalik kirjeldada. Need, kes koera koju viivad, võivad olla kindlad, et seda koer ei unusta ja seda usaldust pole võimalik murda. Koer TEAB ja OSKAB inimest armastada. 

Selle pika postituse lõppu mainin veel seda, et suvel peaks Stella saama endale väikese õe või venna, et neil kahekesi palju lõbusam oleks :) 





pühapäev, 10. mai 2015

For someone really special...

Ongi kätte jõudnud see päev, kus kõik emad peaksid tundma ennast kuningannadena. Juba lapsepõlvest mäletan, et tähtpäevadeks sai meisterdada kaarte, teha ise ehteid ja võib-olla isegi õmmelda/heegeldada/kududa. Kuid siis tuli teatud vanus, kus isetegemine polnud enam nii popp ja lihtsam oli poes välja käia paar kuni paarkümmend eurot, et emake õnnelikuks teha. Kuna mina veel ema pole, siis on mul õnn teha õnnelikuks mu enda kallis ema :).

Seekord otsustasin, et poes ma kingituserallile ei lähe - teen kõik ise. Kui aus olla, siis väga kaua ma mõtlema ei pidanud, sest kõik ideed justkui tulid tegemise käigus.

1. Lilled 

Olin juba enne poodiminekut suhteliselt kindel, et lillepoodides on hinnad lakke tõstetud. Nagu selgus, siis üks väike tulbike maksis samapalju kui roos (täiesti uskumatu). Seega ma loobusin kimbukesest, sest roosid on küll ilusad, aga liiga klišee. Kuna samal päeval käisime peksika turul tomatitaimi ostmas, nägin imeilusaid lilleampleid. Ja nii saigi otsus kohe tehtud. Kui ma oleks poes pidanud ilusa ja suure kimbu eest välja käima üle 10-15 €, siis ampli sain 12 €. Muidugi ampleid saavad vaid need lubada, kellel on oma aed või rõdu. Aga miks lilleampel? Praktiline, ilus, õitseb kaua (ilusti hooldades terve suve) ja järgmine aasta saab samasse potti teised lilled istutada.

2. "Kingitus" 

Nagu ma enne mainisin, siis kingitust kui sellist, ma ostma ei läinud. Ma tegin pigem kingituse maitsemeeltele ehk kokkasin. Samuti seostasin ma oma kingitust ka kooli ja õppetööga (haha, aga kuidagi peab ju emale märku andma, et ma õpin ka!). Trummipõrin - köögis valmisid muffinid, maitsevõi ja ahjulõhe :). Tunduvad küll tavalised asjad, aga need on tehtud ISE ja südamega.




PS: retseptidest teen eraldi postituse :)

3. Kodutööd ehk ole emast alati üks samm eespool 

Ma tegin ära kõikvõimalikud kodutööd - päris ausalt! Minu ema on mind hästi kasvatanud, olen selles 100% kindel - ta on mulle õpetanud kõikvõimalikke kodutöid ja ma pole siiani veel hätta jäänud. Minu jaoks tundub imelik, kui laps jõuab esimesena koolist koju ja jääb ema ootama, et too hakkaks vaaritama. Ei, meie peres nii need asjad ei käi - kes jõuab esimesena koju, teeb süüa kogu perele. Seega, ma teadsin, et kui ema jõuab pühapäeval koju, ajaks ta mind õue niitma, toas peaksin koristama, pesu pesema ja süüa tegema. Aga oh eii, ma tegin kõik toimetused juba ära, seega saab ema ilusa üllatuse :)! 

Seniks kõike ilusat, minu ema jõuab kohe koju ja ma üritan hea laps edasi olla :).


Kõikidele emadele kõige ilusamat päeva!

Copyright © 2014 mina, minu ja meie

Distributed By Blogger Templates | Designed By Darmowe dodatki na blogi